Ajalugu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Harju-Jaani Ristija Johannese Kogudus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Palamuse P�ha Bartholomeuse koguduse
AJALUGU

Esmakordselt mainitakse Palamust paavst Gregorius IX kirjas 20. nov. 1234, kus nimetatakse plebaan Theodoricut Paldessenist tunnistajana Valkena kloostri r��stamise juures. Oli preester olemas, pidi olema ka kogudus ja kirik.
Legendide j�rgi ja ka t�en�oliselt rajati Palamuse praegune kivikirik koost��s Valkena koloostri munkadega (asus t�nap�evase nimega K�rknas). Tsistertslased olid lisaks k�igele muule tuntud ka tublide ehitajatena.
Esmalt valmis ruudukujuline altariruum, mis esialgsel kujul oli praegusest madalam. V�hemalt kuuest m��rini�ist on praeguseni avatud viis. Ilmselt paiknesid k�lgedel k�rvalaltarid ning otsaseinas sakramentide panipaigad ehk tabernaaklid. T�nap�eval kasutame neid seinaorbasid palvek��nalde s��tamise kohana.
�hena v�hestest on Palamuse kirikus s�ilinud maakivist altarit kattev paeplaat viie ristiga -�enamasti heideti need reformatsiooniga kaasnenud pildir��stete k�igus katoliku igandina kirikust v�lja.

N�nda, kui k�ik toonased kirikud, nii pidi ka Palamuse kirik t�itma mitut rolli: see oli rahva kogunemise kohaks Jumala armu juurde, kuid samuti ka igap�evase tarkuse jagamise kohaks ning pelgupaigaks r��vlite eest. Viimasele viitavad paksud m��rid ning kaks kitsukest m��rik�iku, mis viivad v�lvide peale. Aknadki olid esialgu hoopis kitsamad.
14. saj. keskel leidsid kirikus aset suuremad �mberehitused: k�rgendati altariruumi ja ehitati kiriku pikihoone ning k��rkamber kiriku p�hjak�ljele.
Ilmselt just sellest ajast p�rineb ka kiriku v�lisseina katnud kvadraatmaaling � valgel krohvipinnal telliseid imiteerivad punased jooned. Enne reformatsiooni olevat maalingutega kaetud ka kiriku siseseinad.

Kuni Venemaa Valitseva Senati otsuseni 1772.a. kasutati kirikut ja selle �mbrust matusepaigana. Vanimad m�rgid � kolm hauakivi � p�rinevad 15.saj. keskelt. Oma esialgsetelt asukohtadelt altari l�hedal p�randal paigutati nad hiljem kiriku eeskotta. Paeplaatidel on j��dvustatud nimed: Gertrud Czoie (Zoegede suguv�sa), Andres Tuwe (Taubed), Berthel Raadiverest. Kirikuaias leiduvad kaks suurt kiviristi p�rinevad t�en�oliselt 17. saj. algusest.

Palamuse kirik kannab P�ha Bartholomeuse nime. Esmakordselt nimetatakse teda selliselt 1627.a. kirikuvisitatsiooni dokumentides (sellest alates on teada ka k�igi pastorite nimed). Bartholomeuse (t�lkes Tholomei poeg) tegelik nimi oli Naatanael ning temast �tleb Jeesus (Jh1): “Enn�e, iisraeli mees, kelles ei ole valet!”
Silmapaistvaks kunstiteoseks kirikus on 1696.a. valminud barokkstiilis altarisein ja kantsel, millede autoriks peetakse J. D. Neuhausenit. Kalli kingituse tellijateks olid toonased Kuremaa m�isnikud � kirikupatroonid � von Ungern-Sternbergid. Seoses n�lja, katku ja s�dadega v�rviti meistriteos alles pool sajandit hiljem. Hilisemate �lev�rvimistega on kahjuks suur osa algsest peenemast maalingust kaotsi l�inud. Selle sajandi alguses on AS KAR-Grupp�i poolt ja EV Muinsuskaitseameti rahastamisel restaureeritud k�ik kolm altarimaali ning Moosese ja Bartholomeuse kujud altari k�lgedel.
Kirik n�ib olevat p�hjas�ja puutumatuna �le elanud, k�ll aga h�visid s�jas k�ik pastoraadihooned. Kogudus kosus k�llaltki ruttu ja ka kirikum�isa hooned koos k�strikooliga taastati sama sajandi l�puks ning kirik sai torni koos kukega tipus. Kiriku k�rguseks on n��d 130 jalga ehk 39,6 meetrit. Kui 1750. aastatel elas kihelkonnas 2000 inimest, siis 1770. aastatel juba �le 3000 hinge (nagu t�nagi). Tegelikult v�ib sel P�hjas�ja j�rgsel ajal m�rgata k�ikjal Eesti aladel suurt vaimulikku �rkamist, mis viis poolteist sajandit hiljem iseseisva riigi tekkeni.

1778.a. valati Tallinnas kirikule kell, mis 1926.a. vana-aasta �htul l�hkes. 20.02.1927. p�hitseti uus, Tartu Teguris valminud kell, mis heliseb kirikutornis t�nini.
Esimene orel saabus Palmuse kirikusse 1858.a. Kuna see kohe roostetama kippus, viidi see edasi Tartu. 1861.a. j�i siia pidama uus, Tartu Kessleri poolt valmistatud orel. 1994.a.-l toodi Palamusele P�ltsamaa koguduse �p Kuurm�e vahendusel Rootsist oreli osad, mida kogudus on aastate v�ltel ja mitmete rahastajate abiga kokku seadnud. Et see pillide kuningas p�ris korda saaks, on hetkel puudu veel ligi 75 tuhat eurot. Praegu saadab organist koguduse laulu pisikese digioreliga.
1929.a. restaureerimist��de k�igus valati betoonist kiriku pikihoone v�lvid, kirik sai uued pingid, p�randa, uksed, aknad, ahjud, ehitati uus eeskoda.
1985.a. paigaldati kirikusse v�imas elektris�steem ja elektrik�te ning vahetati p�randad k�ikjal, peale altariruumi.
Selle aastatuhande algusaastaist p�rinevad muinsuskaitse rahadega valminud kiriku kivikatus, Robert Suvi loodud vitraa�id altariruumis ning s�pradelt Soomest kingiks saadud pingik�te.
V�ib julgesti �elda, et kiriku kaunimaks loomises on osalenud k�ik sugup�lved ning see t�� j�tkub �ha.

Koguduse juhtide hulgas v��rivad erilist esilet�stmist: pastor L. Kolbe, kelle poolt pandi 1820. aastatel talupoegadele priinimed. Tema ajal avati 1824.a. Palamusel kihelkonnakool. Pastorid P.E.Hirsch (1846-76) ja B.Sielmann (1876-1909) kirjutasid �Palamuse kiriku kroonika. B.Sielmanni ajal ehitati ka uued hooned k�igile koolidele meie kihelkonnas.

Viimaste aastate jooksul on kogudusel olnud umbkaudu 500 leeri�nnistuse saanud liiget (ristituid on kindlasti rohkem, kuid ristimiste raamat on kahjuks aastate 1925-1948 kohta kaotsi l�inud). Koguduse-liikmeist 60 on teinud nimelise annetuse ja umbkaudu 50 on t�iskogu liikmed (on v�hemalt korra aastas ka armulaual k�imise kirja pannud). Palamuse kihelkonnas elab umbkaudu kolm tuhat inimest, neist kiriku vahetus l�heduses 700.
Jumalateenistusi on peetud igal p�hap�eval ja suurematel kirikup�hadel. 2005.a. paastuajast alates on igal p�hap�eval kaetud armulaud, mis t�hendab, et seda jumalateenistust v�ib l�hemalt nimetada ka missaks. P�hap�evakoguduse suuruseks on olnud keskmiselt 20 inimest, kuid kui eriliselt suure ja samav�rra v�hima osaliste arvuga teenistusi maha arvata, siis on keskmiseks palvetajate arvuks missadel 12.
Suvekuudel on kirik p�evasel ajal avatud ning s��datud k��nlad annavad tunnistust, et ka siis on palvetajaid. Soovi korral oleme Palamust k�lastavatele r�hmadele korraldanud palvuse ja tutvustanud kirikut.
2010.aastal p�hendati Palamuse koguduse poolt korraldatud palvustele ja jumalateenistustele �le 3000 vabatahtliku inimtunni, armulauda jagati 688 korral. Jumala armust osasaamise poolest (niiplaju, kui seda on statistikaga v�imalik m��ta) on Palamuse kogudus Tartu praostkonna maakogudustest vaieldamatult esimene, m��dudes m�nest linnakogudusestki. Nii, nagu kirik Eestis, nii on ka Palamuse kogudus oma kihelkonnas k�ige suurem ja aktiivsem vabatahtlikuse alusel koos k�iv inimeste �hendus.
Kogudust teenib ainsa t�iskohaga t��lisena pooleteistkordse miinimumpalgaga koguduse�petaja. Organist, koristaja, raamatupidaja ja niitja saavad tasu t��aja alusel. K�ik teised on oma t��j�u kogudusele annetanud: koguduse juhatuse esimees, kirikuvanemad, p�hap�eva-kooli �petajad ja paljud teised armsad abilised. Suurem osa koguduse t��st tehaksegi rahalise tasuta ja talgute korras. Koguduse tulust �le veerandi tuleb annetusena s�pradelt Soomest, palgafond moodustab koguduse eelarvest 35%, suurem osa vahenditest (~10 000 �/a) kulub kirikuhoone ja rahvamaja ruumide �lalpidamiseks ning asulakeskuse pargi niitmiseks.
Kiriku ja ka Palamuse koguduse eesm�rgiks on aidata inimestel p�haks saada. See on Jumala t�� inimeste juures: Tema puudutab meid oma S�naga, Tema tuleb meile tuntavalt ligi sakramentides � ristimises, pihis ja armulauas. Inimese osaks on siin vaid vastata Jumala kutsele.
�nnistatud teed sulle, kallis kaasr�ndur t�htede all!

Palamuse kirikuga seonduva Muinsuskaitseameti registris leiate lehelt:
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23967

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Palamuse P�ha Bartholomeuse koguduse
AJALUGU

Esmakordselt mainitakse Palamust paavst Gregorius IX kirjas 20. nov. 1234, kus nimetatakse plebaan Theodoricut Paldessenist tunnistajana Valkena kloostri r��stamise juures. Oli preester olemas, pidi olema ka kogudus ja kirik.
Legendide j�rgi ja ka t�en�oliselt rajati Palamuse praegune kivikirik koost��s Valkena koloostri munkadega (asus t�nap�evase nimega K�rknas). Tsistertslased olid lisaks k�igele muule tuntud ka tublide ehitajatena.
Esmalt valmis ruudukujuline altariruum, mis esialgsel kujul oli praegusest madalam. V�hemalt kuuest m��rini�ist on praeguseni avatud viis. Ilmselt paiknesid k�lgedel k�rvalaltarid ning otsaseinas sakramentide panipaigad ehk tabernaaklid. T�nap�eval kasutame neid seinaorbasid palvek��nalde s��tamise kohana.
�hena v�hestest on Palamuse kirikus s�ilinud maakivist altarit kattev paeplaat viie ristiga -�enamasti heideti need reformatsiooniga kaasnenud pildir��stete k�igus katoliku igandina kirikust v�lja.

N�nda, kui k�ik toonased kirikud, nii pidi ka Palamuse kirik t�itma mitut rolli: see oli rahva kogunemise kohaks Jumala armu juurde, kuid samuti ka igap�evase tarkuse jagamise kohaks ning pelgupaigaks r��vlite eest. Viimasele viitavad paksud m��rid ning kaks kitsukest m��rik�iku, mis viivad v�lvide peale. Aknadki olid esialgu hoopis kitsamad.
14. saj. keskel leidsid kirikus aset suuremad �mberehitused: k�rgendati altariruumi ja ehitati kiriku pikihoone ning k��rkamber kiriku p�hjak�ljele.
Ilmselt just sellest ajast p�rineb ka kiriku v�lisseina katnud kvadraatmaaling � valgel krohvipinnal telliseid imiteerivad punased jooned. Enne reformatsiooni olevat maalingutega kaetud ka kiriku siseseinad.

Kuni Venemaa Valitseva Senati otsuseni 1772.a. kasutati kirikut ja selle �mbrust matusepaigana. Vanimad m�rgid � kolm hauakivi � p�rinevad 15.saj. keskelt. Oma esialgsetelt asukohtadelt altari l�hedal p�randal paigutati nad hiljem kiriku eeskotta. Paeplaatidel on j��dvustatud nimed: Gertrud Czoie (Zoegede suguv�sa), Andres Tuwe (Taubed), Berthel Raadiverest. Kirikuaias leiduvad kaks suurt kiviristi p�rinevad t�en�oliselt 17. saj. algusest.

Palamuse kirik kannab P�ha Bartholomeuse nime. Esmakordselt nimetatakse teda selliselt 1627.a. kirikuvisitatsiooni dokumentides (sellest alates on teada ka k�igi pastorite nimed). Bartholomeuse (t�lkes Tholomei poeg) tegelik nimi oli Naatanael ning temast �tleb Jeesus (Jh1): “Enn�e, iisraeli mees, kelles ei ole valet!”
Silmapaistvaks kunstiteoseks kirikus on 1696.a. valminud barokkstiilis altarisein ja kantsel, millede autoriks peetakse J. D. Neuhausenit. Kalli kingituse tellijateks olid toonased Kuremaa m�isnikud � kirikupatroonid � von Ungern-Sternbergid. Seoses n�lja, katku ja s�dadega v�rviti meistriteos alles pool sajandit hiljem. Hilisemate �lev�rvimistega on kahjuks suur osa algsest peenemast maalingust kaotsi l�inud. Selle sajandi alguses on AS KAR-Grupp�i poolt ja EV Muinsuskaitseameti rahastamisel restaureeritud k�ik kolm altarimaali ning Moosese ja Bartholomeuse kujud altari k�lgedel.
Kirik n�ib olevat p�hjas�ja puutumatuna �le elanud, k�ll aga h�visid s�jas k�ik pastoraadihooned. Kogudus kosus k�llaltki ruttu ja ka kirikum�isa hooned koos k�strikooliga taastati sama sajandi l�puks ning kirik sai torni koos kukega tipus. Kiriku k�rguseks on n��d 130 jalga ehk 39,6 meetrit. Kui 1750. aastatel elas kihelkonnas 2000 inimest, siis 1770. aastatel juba �le 3000 hinge (nagu t�nagi). Tegelikult v�ib sel P�hjas�ja j�rgsel ajal m�rgata k�ikjal Eesti aladel suurt vaimulikku �rkamist, mis viis poolteist sajandit hiljem iseseisva riigi tekkeni.

1778.a. valati Tallinnas kirikule kell, mis 1926.a. vana-aasta �htul l�hkes. 20.02.1927. p�hitseti uus, Tartu Teguris valminud kell, mis heliseb kirikutornis t�nini.
Esimene orel saabus Palmuse kirikusse 1858.a. Kuna see kohe roostetama kippus, viidi see edasi Tartu. 1861.a. j�i siia pidama uus, Tartu Kessleri poolt valmistatud orel. 1994.a.-l toodi Palamusele P�ltsamaa koguduse �p Kuurm�e vahendusel Rootsist oreli osad, mida kogudus on aastate v�ltel ja mitmete rahastajate abiga kokku seadnud. Et see pillide kuningas p�ris korda saaks, on hetkel puudu veel ligi 75 tuhat eurot. Praegu saadab organist koguduse laulu pisikese digioreliga.
1929.a. restaureerimist��de k�igus valati betoonist kiriku pikihoone v�lvid, kirik sai uued pingid, p�randa, uksed, aknad, ahjud, ehitati uus eeskoda.
1985.a. paigaldati kirikusse v�imas elektris�steem ja elektrik�te ning vahetati p�randad k�ikjal, peale altariruumi.
Selle aastatuhande algusaastaist p�rinevad muinsuskaitse rahadega valminud kiriku kivikatus, Robert Suvi loodud vitraa�id altariruumis ning s�pradelt Soomest kingiks saadud pingik�te.
V�ib julgesti �elda, et kiriku kaunimaks loomises on osalenud k�ik sugup�lved ning see t�� j�tkub �ha.

Koguduse juhtide hulgas v��rivad erilist esilet�stmist: pastor L. Kolbe, kelle poolt pandi 1820. aastatel talupoegadele priinimed. Tema ajal avati 1824.a. Palamusel kihelkonnakool. Pastorid P.E.Hirsch (1846-76) ja B.Sielmann (1876-1909) kirjutasid �Palamuse kiriku kroonika. B.Sielmanni ajal ehitati ka uued hooned k�igile koolidele meie kihelkonnas.

Viimaste aastate jooksul on kogudusel olnud umbkaudu 500 leeri�nnistuse saanud liiget (ristituid on kindlasti rohkem, kuid ristimiste raamat on kahjuks aastate 1925-1948 kohta kaotsi l�inud). Koguduse-liikmeist 60 on teinud nimelise annetuse ja umbkaudu 50 on t�iskogu liikmed (on v�hemalt korra aastas ka armulaual k�imise kirja pannud). Palamuse kihelkonnas elab umbkaudu kolm tuhat inimest, neist kiriku vahetus l�heduses 700.
Jumalateenistusi on peetud igal p�hap�eval ja suurematel kirikup�hadel. 2005.a. paastuajast alates on igal p�hap�eval kaetud armulaud, mis t�hendab, et seda jumalateenistust v�ib l�hemalt nimetada ka missaks. P�hap�evakoguduse suuruseks on olnud keskmiselt 20 inimest, kuid kui eriliselt suure ja samav�rra v�hima osaliste arvuga teenistusi maha arvata, siis on keskmiseks palvetajate arvuks missadel 12.
Suvekuudel on kirik p�evasel ajal avatud ning s��datud k��nlad annavad tunnistust, et ka siis on palvetajaid. Soovi korral oleme Palamust k�lastavatele r�hmadele korraldanud palvuse ja tutvustanud kirikut.
2010.aastal p�hendati Palamuse koguduse poolt korraldatud palvustele ja jumalateenistustele �le 3000 vabatahtliku inimtunni, armulauda jagati 688 korral. Jumala armust osasaamise poolest (niiplaju, kui seda on statistikaga v�imalik m��ta) on Palamuse kogudus Tartu praostkonna maakogudustest vaieldamatult esimene, m��dudes m�nest linnakogudusestki. Nii, nagu kirik Eestis, nii on ka Palamuse kogudus oma kihelkonnas k�ige suurem ja aktiivsem vabatahtlikuse alusel koos k�iv inimeste �hendus.
Kogudust teenib ainsa t�iskohaga t��lisena pooleteistkordse miinimumpalgaga koguduse�petaja. Organist, koristaja, raamatupidaja ja niitja saavad tasu t��aja alusel. K�ik teised on oma t��j�u kogudusele annetanud: koguduse juhatuse esimees, kirikuvanemad, p�hap�eva-kooli �petajad ja paljud teised armsad abilised. Suurem osa koguduse t��st tehaksegi rahalise tasuta ja talgute korras. Koguduse tulust �le veerandi tuleb annetusena s�pradelt Soomest, palgafond moodustab koguduse eelarvest 35%, suurem osa vahenditest (~10 000 �/a) kulub kirikuhoone ja rahvamaja ruumide �lalpidamiseks ning asulakeskuse pargi niitmiseks.
Kiriku ja ka Palamuse koguduse eesm�rgiks on aidata inimestel p�haks saada. See on Jumala t�� inimeste juures: Tema puudutab meid oma S�naga, Tema tuleb meile tuntavalt ligi sakramentides � ristimises, pihis ja armulauas. Inimese osaks on siin vaid vastata Jumala kutsele.
�nnistatud teed sulle, kallis kaasr�ndur t�htede all!

Palamuse kirikuga seonduva Muinsuskaitseameti registris leiate lehelt:
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23967

Tahvlid kiriku tagaseinas: 1. kirikust2. kogudusest

Tahvlid kiriku tagaseinas: 1. kirikust2. kogudusest